1. märts 2012

Mina luuletuste lugejana.

Lasteluuletused on vahvad. Mulle meeldib neid siiani lugeda.
Aga kui ma muutusin rohkem arutlevaks lugesin ballaade eesti kirjanikelt, inglise keeles lugesin klassikuid. Vahepeal on isegi raske meenutada, kas ma mõnda luuletust lugein nt Shakespearilt eesti keeles või inglise keeles.
Eesti luuletajatega on mul vahel nii, et kui mõnda teost kuulen ilma, et teaks, kes on autor, siis stiili järgi saan juba aru, et kelle luuletusega on tegu.
Ma saan aru inimestest, kes ütlevad, et neile ei meeldi luuletusi lugeda. Aga minule meeldib.. Just vahel rütmi pärast, mis luuletustes on. See on vahel rahustav või siis innustav. Ja siis see kuidas sõnad ja mõtted nendesse rütmidesse niii valatult sobivad. Kokku teeb see võimsa terviku.
Olen osalenud päris mitmes luulekavas ja minu arvates neid juba koostada on nii põnev.

Meie ERNI tunni luulekava "(armu)kolmnurk" kasutasin Visnapuu ja Vares-Barbaruse luulet. Põimisin neid nii, et tundus nagu oleks ühtne tervik. Muidugi luulekava näo annab näitleja, kuid luuletused olid ilusad. JESSS


Küsimused ERNI kodulehe kohta.
VASTAJA OM : Monika Tõlgo
GALERII
1.Millised 4 eesti kirjanikku käisid Esimese vabariigi ajal koos Berliinis? Rudolf Paris, August Gailit, Eduard Hubel ja Henrik Visnapuu.
2. 1936. aastal toimus näitlejate ball. Mis nime kandis antud ball? "Kuldlõvi" ?
3. Mis aastal ilmus Albert Kivikase romaan "Jaanipäev" ? 1924. aastal.

LUUKAMMER
1.Kirjelda mudelit, mille tasandid (6 tasandit) määravad kuidas kirjanduslikku teksti mõista!

Esiteks kontrollitakse fakte ja muid mälu nõudvaid teadmisi. Teiseks üritatakse tekste tõlgendada ja leida erinevaid seoseid. Sellele järgneb probleemide lahendamine ja nende sidumine omaenda eluga. Neljandaks üritatakse teos osadeks jaotada, et teksti lahti mõtestada. Eelviimaseks tuleb panna kokku tervik kasutades omaloomingut ja oma elu. Viimaseks antakse teosele hinnang.
2. Mis on kirjandi kirjutamise eelduseks?

Tuleb õppida iseseisvalt infot ja ideid hankida, käsitleda neid arukalt ja omatahtsi, suuta hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt.

3. Mis on kolm tähtsat ülesehituslikku osa kirjandis?

Sissejuhatus, sisu ja kokkuvõte!

RAAMATUKOGU
1. Loe läbi Henrik Visnapuu luuletus "Noorile tütarlastele" kogumikust "Amores" ja kirjelda, kas autor pigem hoiatab tüdrukuid või heidab neile midagi ette?

Visnapuu hoiatab noori tütarlapsi himurate (meeste)pilkude eest.

2. Kus Euroopa riigis käis Karl August Hindrey (Hoia Ronk) aastal 1914 reisil? Prantsusmaal?

3. August Alle "Lilla Elevant" millised eesti kultuuritegelased-kirjanikud on antud teose illustratsioonides kujutatud? Gailit, Tuglas, Roht

PEATEKSTID + KOGUJA
1.Kellest kirjutab Vilmar Adams Üliõpilaslehes aastal 1924 artiklis "Ühele haavatud kuulsusele"?
Kärnerist?
2. Mis võeti vastu Eestis koos kaubanduslepinguga Prantsusmaaga ja mida see endast kujutas? Võeti vastu ka kirjanduslik konventioon.
(Vihje: Henrik Visnapuu "Kirjanduslikest konventsioonidest välisriikidega" 1924
3. Johannes Aavik "mis on õige riim?" Kelle märkust selle artikli autor kritiseeris?


Mis ma arvan, mis mulle pikemaks ajaks meelde jääb?

Mulle jättis väga sugava mulje Albert Kivikas, sest tema suhtes muutus mu arvamus. ALguses oli väga vastu, aga hiljem midagi muud temalt lugedes ("jaanipäev" "Maha lüüriline šokolaad"), muutus mu suhtumine täielikult. Positiivseks, nii et see lausa kutsus teisi tema teoseid veel lugema.
Üleüldiselt meeldis mulle Erni kursus väga. Tolle aja eesti kirjandus meeldib mulle vist isegi rohkem kui tänapäevane. Ja seda just selle pärast, et mulle tundub nagu tol ajal olid siiski mingid piirid, esteetika, normid. Kunst sh ka kirjandus peaks olema minu arvates aus, kuid ilus! ILUS!

23. veebruar 2012

H. Visnapuu luulekogu "Valit värsid"

1. teemad, mida luuletaja käsitleb (näited)
2. luuletuse visuaalne ülesehitus ja vorm
3.milliseid emotsioone luuletused kannavad
4. minu hinnang luulekavast.
luuletaja kaasaegse arvamus ka!

Luulekava
"Ma ei tea mis pealkirjaks sobib"

Osades Johannes, Elenor, Liis, Linda.

Lugu on nii, et Linda on jutustaja. Johannes peab valima kahe armastatu vahel, kes on väga erinevad. Elenor on säänne karm mutt, kes ei salli mingit nuttu ja mõttetut hala ja ka armastust. Liis on just õrnem ja kenam. Johannes valib siiski Liisi.

Jutustaja(üksi laval):

Õhtu kuldse kumma
Maha jäi linn.
Peab valima kumma
Jumalikuma neist.
Und näeb linn.
Kolmas neist
Peab ärkama nutetud silmiga.

Lavale tuleb Johannes ja Elenor.

Johannes Elenorile:

Igavesti mulle antud olla kurb,
Olla rõõmust hull,
Olla hell, olla karm.
Võlund tunnil sel meeled sinu arm.
Jälle süda mul
Tuikab, tuikab mull’!

Tule minuga, tule minule.
Oh mu kevadkuld,
Lillitet kõik muld!

Elenor vastu kurjalt:

Ma vihkan nuttu, ylistan vaid naeru,
mees hirnugu, kui hobu, kes saab kaeru.

Ent usun - sooje valab pisaraid
laps imeja, kes kaotand nisa vaid.

Ka paistab mul, et pyham armastus
naiivide naiivim unistus.

Johannes sai pahaseks:

Nüüd laske märatseda vaid ja surra
Ja vandu, saatanlikult hirvitada:
Oo, idioot, kes usub: armastada
Võib naine, et ta südameid ei murra.

Johannes istub pingile väga kurvalt.

Elenor läheb selle peale ära ja tuleb Liis.

Johannes omaette:

Ma ihkan kurba vaikust oman rinnan kanda
Ning tunda ämarust kui vesimusta siidi,
End õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda.

Liis vastab (istub ka kõrvale):

Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina.
Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi
Teed ihalduse siis; sind õrnalt hoian mina,

Suud suruden su käele, helluden su ette.
Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi,
Kuis kuurdub armulill, mis pandud silme vette.

Johannes jääb mõttesse...

Jutustaja Johannesele kõrva:

kleit helesinine ja seelik roosa -
noist kahest valima pead kelle,
sest armsad mõlemad su südamelle
kleit helesinine ja seelik roosa!
Vist oleks õndsam eneselle
truuks jääda nii kui bernardiin
keskajal palvetaden aian sellen
Kolmainsale, tonsuuri pleekiden.
Kaks kleiti: helesinine ja roosa,
et süda noorustule leekiden
sul sulab põvven nagu margariin.

Johannes pärast mõtlemist Liisile:

Sina oled imeline talleken,
Malleken!
Valge, väikse punsund käega,
Väega
Mõistmatumaga sa mulle ütlemata armas.
Ah, sa väike, väike, valge inimese narmas!

Johannes võidurõõmsalt Elenorile, kes seisab eemal:

Jumalaga, Ene!
Armastusest näe
Und sina, illikene.

Johannes võtab Liisil käest kinni ja läheb minema..

21. veebruar 2012

Teeme luulekava (Barbarus, Visnapuu) - Teisipäeval esitame.
Neljapäevaks - võta kaasa oma lemmikluuletaja kogu- märgi ära mõned luuletused.
Võtta mõni lõik/teema aluseks ja siduda erinevaid mõtteid üheks tervikuks.
Võib kasutada ka efekte!!!
Teisipäeval ESITAME!! luuletused pähe!!!!!!!!!!!!!!!

Johannes Barbarus "Geomeetriline inimene" (sellest lugesin "Autoportree", "Horizontaalne" ja "Sirgjooneline")
Seos kubismiga?
Seos kubismiga on üsna ilmne.. Kui peaks need luuletused välja joonistama, tulevad nad geomeetrilised- selgete kujunditega.. eriti "Autoportree" . Need teosed tunduvad nii nurgelised, nagu ka näiteks Picasso kubistlikud maalid.

1! "/.../ graafiline arhitoonika on tähtsamaid elementi luuletuse tekkimisel /.../" (N. Andresen)
2! Luule tähtsaim omadus on emotsioon.
3! Luules on oluline sõnum
4!"/.../ Ootan loomingult sedasama, mida ma nõudsin mõttelt-mässu, vabadust, mitmekesisust/.../"(A. Camus)

Barbaruse luulest.. võtan "Yrgelemendid"

Algusen polnud sõna
– oli joon
Polnd harmoonilist kõla
– oli toon.
Maakera vettinud risu
peksis torm,
polnud väärtuslist sisu
– oli vorm.
Oli mõõdetav keha,
kontuuritu hing, –
sõõr, millel unustet teha
ymbritsev ring:
Lehvis vee pääl kurvana
looja vaim,
ei pakatanud urvana
klorofylliline taim.
Oli algusen antud vaid kest
– õudne Ruum,
ilma lõi jumalik zhest
– tahtmine kuum.


Illustreerin selle luuletusega Camus' väidet, et luulelt tuleks oodata mässu, vabadust ja mitmekesisust (mulle endale meeldib ka see mõte)
Mässu loen välja selle vormist- selle lugedes tekib mingi mäslev rütm. Luuletus kõlab ürgselt ja samas ootamatult. Vabadus.
Lugesin alguses luuletuse tervikuna läbi.. siis aga lugesin sellest luuletusest ainult neid kahesõnalisi lõppe.. Ja ma leidsin uuesti täitsa uue mõtte. See oli väga hea pööre minu jaoks. Nii et tervikuna ta ikkagi kõlab mäsleva, vaba ja mitmekesisena. :)

8. veebruar 2012

HINDELINE TÖÖ! (kirjand)

teemad:
- kuradi mitu palet
-Kuratlikkus ja jumalikkus tänapäeva inimeses
-Minu elujõu allikad
-Triksteritest tänapäeva maailmas

MINU ELUJÕU ALLIKAD

Ma kirjutasin pool tundi masendavat juttu oma praegusest elust, et kuidas elujõudu ei ole ikka mitte kuskilt loota. Lugesin, vaatasin, kaalusin. Päris südantlõhestav jutt tuli. Kahju, et keegi seda enam lugeda ei saa, sest kustutasin kogu teksti ja alustasin otsast peale. Lihtsalt rumal on jubedal puberteedil oma masendavatest tunnetest rääkida.
Ma taipasin, et mul peaks siiski olema midagi, mis mind tagant sunniks või meelitaks ning annaks elujõudu. Muidugi on. Kõigil on. Kõige lihtsamatest asjadest alates. Näiteks aitab vahel ühest ainsast sõnast ka. Midagi läks viltu, karjun kõigest jõust "kurat!". Vandumine pole ilus, aga see on siiski vabastav. Sõnad aitavad ka elujõudu imevatest inimestest jagu saada. Siis peab natuke rohkem pingutama ja ühe asemel kolm sõna ütlema:"Sa oled loll!". Selle viisakas variant on ka olemas: "Vabandage, kamraad, aga te olete ikka puhta rumal", aga see on ilmselt ähmis olekus liiga keeruline öelda. Pärast on aga nii hea olla.
Vahel on aga sõnade väljaütlemine liiga pingutustnõudev, nii et elujõu taastamiseks on hea ka molutamine või unistamine. Väiksena tegin seda tihti, kui polnud veel muret arvestuste pärast.
Et ma elasin maal, siis oli lihtne end muru peale pikali heita ja pilvi vahtida. Ma arvan, et sellepärast ma olengi praegu lausa hullumas, kuna mul pole mahti endaga üksi olla ja kõige lihtsamas mõttes m o l u t a d a. Pilvi vaikselt jälgides ja unistades jõudsin igasuguste leiutiste ning ideedeni välja. Aga siis oli põnevam ka kõiksugu mõtteid mõelda, sest ma ei teadnud veel sellest elust nii masendavalt palju.
Kui enesel polnud mõtteid, mida mõelda, siis võtsin kätte raamatu. Ma lugesin neid väiksena tohutult, nii et mu silmaarstki sai pahaseks ja andis mulle koledad roosad prillid. Mulle ei meeldi roosa värv. Praegu ei jõua ma isegi kohustusliku lektüürigagi ühele poole, kuigi tean, mis võimas elamus see kõik võiks olla. Mul ei ole lihtsalt aega. Huvitav, kes selle 24-tunni süsteemi välja mõtles. Mulle ilmselgelt ei jätku nii vähestest tundidest päevas.
Kõige parem elujõuallikas on siiski füüsiline tegevus koos primitiivsete asjade peale mõtlemisega. Näiteks suvel, kui käisin ränkraskel ekspeditsioonil maasikaid korjamas, siis hiljem tuli välja, et see oli samas ka parim puhkus. Mõelda vaid, teha 12-15 tundi järjest tööd, nii ei tule muretseda mitte millegi pärast peale söögi ja magamise. Seepärast jõudsin järeldusele, et inimestest imeb elujõu välja vaid liigne mõtlemine ebameeldivast. Rumalad inimesed on aga oma elu ise keeruliseks ja ebameeldivaks teinud. Arvatakse, et tänapäeva tehnika teeb elu mugavaks. Ei tee sugugi! Just need mugavused panevadki meid tühja muretsema. Aga ilma vee ja elektrita elamine ja väga algelise töö tegemine (marju korjasid ka vaprad koopanaised) vabastas minu mõtlemise täiesti.
Kas ma peaksin nüüd kõik kokku võtma? Ma lugesin kõik veel korra läbi ja leidsin, et õudne mis sõnu võib mu mõistus ritta seada. Ilmselt polnud see tekst ka kellelegi eriti informatiivne, aga las ma avaldan seepeale veel ühe salajase elujõuleidmise nipi: Kirjutada oma pea lihtsalt tühjaks! Kõik, mis ajusagarad sõrmedesse kannavad, välja lasta ja arvutisse trükkida. Nüüd on mu pea tühi ja kõik enese seest väljas. Ja elujõud on ka tagasi.

6. veebruar 2012

Kuratlikkus ja jumalikkus

F. Tuglase jutu "Poeet ja idioot" järgi, mis on kuratlikkust iseloomustav ja mis jumalikkust?

Kurat:
-ei ole egoistlik
-kurat on mõtleja ja elav-jälgiv
-tajub võimu, ei pea jumalat vastaseks
-ei sea piire ega reegleid
-rahvuslik
-pole ilustatud teda
-ei ole kindlat fikseeritud kuju
-kurat on individuaalne

jumal:
-piiritletud
-idealiseeritud
-vaimust vaeste päralt
-kauge ja kättesaamatu
-vihastab, ku ikeegi ta olemuse vastu hakkab- egoistlik
-nõudlik, inimeselt teatud käitumist ootav


Kes on Trikster?

Trikster (trickster) on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomisest.
Ta võib kergesti kuju muuta, tihti on aga loomakujuline
Eesti rahva seas oleks ta pigem näiteks Rehepapp, vanapagan, Kaval-Ants, loomamuinasjuttudes rebane- Kavalad tegelased, kes veavad teisi ninapidi ja tihti saavad ka ise ninapidi veetud.
INIMESE SÜMBOL oma kahepalgelisuse , valelikkuse, muutlikuse pärast ka.
Rikub kombeid, piiridel olija, loov-teiste jäljendaja, puudub omapära, tasakaalustaja, selgelt seoses narri või klouni tüübiga, osalenud maailma loomises.

30. jaanuar 2012

August Gailit "Purpurne surm"

Kapten Roode vastandlik portree (kirjeldan kaptenile vastupidist tüüpi)

Ta oli pikk, kuid väga kõhn ning alati sileda lõuaga härra. Oli üsna õel, kuid väga alalhoidlik ja vaikne, kui talle tehti ülekohut. Ta oli jumalakartlik, kõnelemises väga peetud, hinges suur realist, kes ei leidnud midagi tuule kohinast, kõrtsi kakelusest, lainete vahulisest keemisest. Ning üle kõige jäi ta ükskõikseks naiste suhtes, ei leidnud ta neis midagi, kui siis ainult hellust, ausust. Igas suuremas sadamlinnas, kus laevad peatusid kavvemalt, polnud kapten Roodel kedagi tuttavat. Nii oli tal palju armastusi ja palju pettumusi. Tal jäi kulutamata kõik omad suured sissetulekud.

Iga naisetüübi tabav kujund:

-Kerglased naised
-piinavarmastavad naised
-kärsitud-banaalsed naised
-romantikud naised
-ahned naised
-salalikud-ohtlikud naised
-tavalised kadunud naised

On mehi, kes sündinud... aga on selle unustanud. Sest edasiminek on õige areng. Nad püüavad kohe kõike saada ja saavutada. unistamiseks-unelemiseks mahti ei ole. Plaan on kõige alus. Plaani kuulub raudselt kindel töö. Ta tahab välja paista MEES, mis mees, aga seest on tihti õrn ning üldsegi mitte purunemiskindel. Suured plaanid ja seatud sihid võib paigast lüüa vaid naine, kellesse ta pööraslet armub. teatud eluhetkel. Ei tea millal, aga kindlasti kunagi.

25. jaanuar 2012

(Praktikandiga tund)

OSKAR LUTS (lugemine)
-kirjutas tihti väikekodanlikku linna- ja olesklevat agulielu aasivaid jutte
-on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris
-"Kevade" raamat sai eesti rahva seas peaaegu üle öö tuntuks

1)Mis on veste?
2) kes on see Sina, kelle poole Mina-tegelane pöördub?
3) Mis on Sinu jaoks humoorikad selles katkendis ja too konkreetsed kohad välja!?
4) Milline mulje jääb katkendi põhjal Sihvist ja tema perest?

1) Veste on jutuajamine
2)Sina-tegelena on arvatavasti tema POEG!
3) Minu arvates on kõige humoorikam siiski Oskar Lutsu sõnavalik ja kirjutamislaad. Aga üks vahva koht konkreetselt: "Hmhühüh," naeratas Sihv, meile vastu tulles. "Tubli, tubli! Mine aga mine, noormees, sinna, seal on meister praegugi ametis oma uue chef d’oevre’i kallal."
"Mine, mine," julgustasin mina - mäletad? - "mine, ütle talle tere! ja paku kompvekki. Ole sõbralik, siis õpetab ta sindki maalima."
4) Sihv oli kunstnik ja tema pere oli vaene, aga nad olid sõbralikud ja kodused. Mina-tegelasel oli nende juures hea olla. Sihv ja tema naine olid tagasihoidlikud ja loomulikud, ilma pingeta. Aga toetust nad ka väga lihtsalt vastu ei võtnud.

Millised on head ja vead Ado Kalamehe arvates Lutsu vestes?
Lutsul on intellektuaalsemad, sisurikkamad ja teravmõistelisemad laused. Vestetes palju häid väärtusi, milles aga ka sama palju risu sees on. Lutsu proosas rohkem loomuliku ja tugeva ande välgatusi ja väärtuslikke üksikkohti.
Aga kokkuvõttes on viga selles, et temas sisaldub terve rida väga häid üksikkohti, aga mitte head tervikuna.
Mina isiklikult temaga ei nõustu. Arvan, et Lutsul on voolav jutt tervikuna hea.

Too punktide kaupa välja Kivirähki mõtted, arvamused Lutsu kohta?

Kivirähk tegi Lutsust küll kangelase! Kui kirjanikke võrrelda vees ujumisega, siis Luts olevat kala, kes liigub sujuvamalt vees, kui mõni meisterujuja. Nii et siis kirjanik, kes on meisterlik ja väga kõva vaeva näinud, ei olegi võrreldav Lutsu loomuliku andega. Tjah. Aga nõustun selles osas Kivirähkiga, et TÕESÕNA iga inimene Eestis teab Kevadest palju, ka siis kui pole raamatut lugenud. Raamatu tegelased on Luts teinud meile enestele nii lähedaseks. Aga siiski võiksime me rohkem Lutsu teostest teada.