23. veebruar 2012

H. Visnapuu luulekogu "Valit värsid"

1. teemad, mida luuletaja käsitleb (näited)
2. luuletuse visuaalne ülesehitus ja vorm
3.milliseid emotsioone luuletused kannavad
4. minu hinnang luulekavast.
luuletaja kaasaegse arvamus ka!

Luulekava
"Ma ei tea mis pealkirjaks sobib"

Osades Johannes, Elenor, Liis, Linda.

Lugu on nii, et Linda on jutustaja. Johannes peab valima kahe armastatu vahel, kes on väga erinevad. Elenor on säänne karm mutt, kes ei salli mingit nuttu ja mõttetut hala ja ka armastust. Liis on just õrnem ja kenam. Johannes valib siiski Liisi.

Jutustaja(üksi laval):

Õhtu kuldse kumma
Maha jäi linn.
Peab valima kumma
Jumalikuma neist.
Und näeb linn.
Kolmas neist
Peab ärkama nutetud silmiga.

Lavale tuleb Johannes ja Elenor.

Johannes Elenorile:

Igavesti mulle antud olla kurb,
Olla rõõmust hull,
Olla hell, olla karm.
Võlund tunnil sel meeled sinu arm.
Jälle süda mul
Tuikab, tuikab mull’!

Tule minuga, tule minule.
Oh mu kevadkuld,
Lillitet kõik muld!

Elenor vastu kurjalt:

Ma vihkan nuttu, ylistan vaid naeru,
mees hirnugu, kui hobu, kes saab kaeru.

Ent usun - sooje valab pisaraid
laps imeja, kes kaotand nisa vaid.

Ka paistab mul, et pyham armastus
naiivide naiivim unistus.

Johannes sai pahaseks:

Nüüd laske märatseda vaid ja surra
Ja vandu, saatanlikult hirvitada:
Oo, idioot, kes usub: armastada
Võib naine, et ta südameid ei murra.

Johannes istub pingile väga kurvalt.

Elenor läheb selle peale ära ja tuleb Liis.

Johannes omaette:

Ma ihkan kurba vaikust oman rinnan kanda
Ning tunda ämarust kui vesimusta siidi,
End õhtu purpurpehmeil tunnel tahaks anda.

Liis vastab (istub ka kõrvale):

Siis oled vaikusen mu ligi üksi sina.
Kui õhinast, nii imelisest, meeled viidi
Teed ihalduse siis; sind õrnalt hoian mina,

Suud suruden su käele, helluden su ette.
Oo, öine tund, loo sellest unistusest tasast viisi,
Kuis kuurdub armulill, mis pandud silme vette.

Johannes jääb mõttesse...

Jutustaja Johannesele kõrva:

kleit helesinine ja seelik roosa -
noist kahest valima pead kelle,
sest armsad mõlemad su südamelle
kleit helesinine ja seelik roosa!
Vist oleks õndsam eneselle
truuks jääda nii kui bernardiin
keskajal palvetaden aian sellen
Kolmainsale, tonsuuri pleekiden.
Kaks kleiti: helesinine ja roosa,
et süda noorustule leekiden
sul sulab põvven nagu margariin.

Johannes pärast mõtlemist Liisile:

Sina oled imeline talleken,
Malleken!
Valge, väikse punsund käega,
Väega
Mõistmatumaga sa mulle ütlemata armas.
Ah, sa väike, väike, valge inimese narmas!

Johannes võidurõõmsalt Elenorile, kes seisab eemal:

Jumalaga, Ene!
Armastusest näe
Und sina, illikene.

Johannes võtab Liisil käest kinni ja läheb minema..

21. veebruar 2012

Teeme luulekava (Barbarus, Visnapuu) - Teisipäeval esitame.
Neljapäevaks - võta kaasa oma lemmikluuletaja kogu- märgi ära mõned luuletused.
Võtta mõni lõik/teema aluseks ja siduda erinevaid mõtteid üheks tervikuks.
Võib kasutada ka efekte!!!
Teisipäeval ESITAME!! luuletused pähe!!!!!!!!!!!!!!!

Johannes Barbarus "Geomeetriline inimene" (sellest lugesin "Autoportree", "Horizontaalne" ja "Sirgjooneline")
Seos kubismiga?
Seos kubismiga on üsna ilmne.. Kui peaks need luuletused välja joonistama, tulevad nad geomeetrilised- selgete kujunditega.. eriti "Autoportree" . Need teosed tunduvad nii nurgelised, nagu ka näiteks Picasso kubistlikud maalid.

1! "/.../ graafiline arhitoonika on tähtsamaid elementi luuletuse tekkimisel /.../" (N. Andresen)
2! Luule tähtsaim omadus on emotsioon.
3! Luules on oluline sõnum
4!"/.../ Ootan loomingult sedasama, mida ma nõudsin mõttelt-mässu, vabadust, mitmekesisust/.../"(A. Camus)

Barbaruse luulest.. võtan "Yrgelemendid"

Algusen polnud sõna
– oli joon
Polnd harmoonilist kõla
– oli toon.
Maakera vettinud risu
peksis torm,
polnud väärtuslist sisu
– oli vorm.
Oli mõõdetav keha,
kontuuritu hing, –
sõõr, millel unustet teha
ymbritsev ring:
Lehvis vee pääl kurvana
looja vaim,
ei pakatanud urvana
klorofylliline taim.
Oli algusen antud vaid kest
– õudne Ruum,
ilma lõi jumalik zhest
– tahtmine kuum.


Illustreerin selle luuletusega Camus' väidet, et luulelt tuleks oodata mässu, vabadust ja mitmekesisust (mulle endale meeldib ka see mõte)
Mässu loen välja selle vormist- selle lugedes tekib mingi mäslev rütm. Luuletus kõlab ürgselt ja samas ootamatult. Vabadus.
Lugesin alguses luuletuse tervikuna läbi.. siis aga lugesin sellest luuletusest ainult neid kahesõnalisi lõppe.. Ja ma leidsin uuesti täitsa uue mõtte. See oli väga hea pööre minu jaoks. Nii et tervikuna ta ikkagi kõlab mäsleva, vaba ja mitmekesisena. :)

8. veebruar 2012

HINDELINE TÖÖ! (kirjand)

teemad:
- kuradi mitu palet
-Kuratlikkus ja jumalikkus tänapäeva inimeses
-Minu elujõu allikad
-Triksteritest tänapäeva maailmas

MINU ELUJÕU ALLIKAD

Ma kirjutasin pool tundi masendavat juttu oma praegusest elust, et kuidas elujõudu ei ole ikka mitte kuskilt loota. Lugesin, vaatasin, kaalusin. Päris südantlõhestav jutt tuli. Kahju, et keegi seda enam lugeda ei saa, sest kustutasin kogu teksti ja alustasin otsast peale. Lihtsalt rumal on jubedal puberteedil oma masendavatest tunnetest rääkida.
Ma taipasin, et mul peaks siiski olema midagi, mis mind tagant sunniks või meelitaks ning annaks elujõudu. Muidugi on. Kõigil on. Kõige lihtsamatest asjadest alates. Näiteks aitab vahel ühest ainsast sõnast ka. Midagi läks viltu, karjun kõigest jõust "kurat!". Vandumine pole ilus, aga see on siiski vabastav. Sõnad aitavad ka elujõudu imevatest inimestest jagu saada. Siis peab natuke rohkem pingutama ja ühe asemel kolm sõna ütlema:"Sa oled loll!". Selle viisakas variant on ka olemas: "Vabandage, kamraad, aga te olete ikka puhta rumal", aga see on ilmselt ähmis olekus liiga keeruline öelda. Pärast on aga nii hea olla.
Vahel on aga sõnade väljaütlemine liiga pingutustnõudev, nii et elujõu taastamiseks on hea ka molutamine või unistamine. Väiksena tegin seda tihti, kui polnud veel muret arvestuste pärast.
Et ma elasin maal, siis oli lihtne end muru peale pikali heita ja pilvi vahtida. Ma arvan, et sellepärast ma olengi praegu lausa hullumas, kuna mul pole mahti endaga üksi olla ja kõige lihtsamas mõttes m o l u t a d a. Pilvi vaikselt jälgides ja unistades jõudsin igasuguste leiutiste ning ideedeni välja. Aga siis oli põnevam ka kõiksugu mõtteid mõelda, sest ma ei teadnud veel sellest elust nii masendavalt palju.
Kui enesel polnud mõtteid, mida mõelda, siis võtsin kätte raamatu. Ma lugesin neid väiksena tohutult, nii et mu silmaarstki sai pahaseks ja andis mulle koledad roosad prillid. Mulle ei meeldi roosa värv. Praegu ei jõua ma isegi kohustusliku lektüürigagi ühele poole, kuigi tean, mis võimas elamus see kõik võiks olla. Mul ei ole lihtsalt aega. Huvitav, kes selle 24-tunni süsteemi välja mõtles. Mulle ilmselgelt ei jätku nii vähestest tundidest päevas.
Kõige parem elujõuallikas on siiski füüsiline tegevus koos primitiivsete asjade peale mõtlemisega. Näiteks suvel, kui käisin ränkraskel ekspeditsioonil maasikaid korjamas, siis hiljem tuli välja, et see oli samas ka parim puhkus. Mõelda vaid, teha 12-15 tundi järjest tööd, nii ei tule muretseda mitte millegi pärast peale söögi ja magamise. Seepärast jõudsin järeldusele, et inimestest imeb elujõu välja vaid liigne mõtlemine ebameeldivast. Rumalad inimesed on aga oma elu ise keeruliseks ja ebameeldivaks teinud. Arvatakse, et tänapäeva tehnika teeb elu mugavaks. Ei tee sugugi! Just need mugavused panevadki meid tühja muretsema. Aga ilma vee ja elektrita elamine ja väga algelise töö tegemine (marju korjasid ka vaprad koopanaised) vabastas minu mõtlemise täiesti.
Kas ma peaksin nüüd kõik kokku võtma? Ma lugesin kõik veel korra läbi ja leidsin, et õudne mis sõnu võib mu mõistus ritta seada. Ilmselt polnud see tekst ka kellelegi eriti informatiivne, aga las ma avaldan seepeale veel ühe salajase elujõuleidmise nipi: Kirjutada oma pea lihtsalt tühjaks! Kõik, mis ajusagarad sõrmedesse kannavad, välja lasta ja arvutisse trükkida. Nüüd on mu pea tühi ja kõik enese seest väljas. Ja elujõud on ka tagasi.

6. veebruar 2012

Kuratlikkus ja jumalikkus

F. Tuglase jutu "Poeet ja idioot" järgi, mis on kuratlikkust iseloomustav ja mis jumalikkust?

Kurat:
-ei ole egoistlik
-kurat on mõtleja ja elav-jälgiv
-tajub võimu, ei pea jumalat vastaseks
-ei sea piire ega reegleid
-rahvuslik
-pole ilustatud teda
-ei ole kindlat fikseeritud kuju
-kurat on individuaalne

jumal:
-piiritletud
-idealiseeritud
-vaimust vaeste päralt
-kauge ja kättesaamatu
-vihastab, ku ikeegi ta olemuse vastu hakkab- egoistlik
-nõudlik, inimeselt teatud käitumist ootav


Kes on Trikster?

Trikster (trickster) on müütiline tegelaskuju, kes teeb tempe, kavaldab, rikub häid kombeid, petab ja saab ise petta, leiutab uusi asju ja võtab osa kultuuri või kogu maailma loomisest.
Ta võib kergesti kuju muuta, tihti on aga loomakujuline
Eesti rahva seas oleks ta pigem näiteks Rehepapp, vanapagan, Kaval-Ants, loomamuinasjuttudes rebane- Kavalad tegelased, kes veavad teisi ninapidi ja tihti saavad ka ise ninapidi veetud.
INIMESE SÜMBOL oma kahepalgelisuse , valelikkuse, muutlikuse pärast ka.
Rikub kombeid, piiridel olija, loov-teiste jäljendaja, puudub omapära, tasakaalustaja, selgelt seoses narri või klouni tüübiga, osalenud maailma loomises.